Kirjahaku

Minu Karlova. Kellelgi ei ole kiire"Linnaosa, kus kellelgi ei ole kiire." Niimoodi kirjeldas mulle Karlovat meie tagatoas elav ukrainlanna Anna. Ometi ei tähenda see, et meil siin Karlovas midagi ei toimuks või et oleks liiga vaikne. Olen siin elades leidnud tasakaalu, mis aitab keskenduda tööle ja loomingule, kasvatada lapsi ja nautida elu. Oppisin pealinnast tulles kiiresti ära, et lisaks igapäevastele ülesannetele on hea, kui jääb aega ka elamiseks. Aega, et olla sõpradega koos, kalastada Emajõel või perega lauamänge mängida. Selle raamatu kaante vahel on mitmed minu jaoks tähtsad inimesed, kohad ja märkamised. See on minu Karlova. Linnaosa, kus kassid ja inimesed kõnnivad omapäi

Lihtsalt olemise ilusatel hetkedel sündinud mõtted, luule- ja laulutekstid on koos nende kaante vahel. Elu ja mõtete mosaiik, mis tantsib koos Piia Ruberi imelise kujundusega. Onn on märgata seda, mis on silmale nähtamatu.Onn on olemas olla. Lihtsalt olla.

Nupukas Nora läheb suveks maale vanaema juurde. Seal näeb Nora haruldast lindu, kuuleb kummalisi hääli, kantseldab koerapoegi, küpsetab rullbiskviiti ja teeb veel palju muudki huvitavat. Maal olles selgub, et vanaisa salamärkides kirjad ei sisalda mitte ainult olulisi tarkuseid, vaid ka suurt peidetud varandust.