Kirjahaku

MINU VALGA LINN, MIS EI MAHU ÜHTE RIIKIPiirilinn. Ühislinn. Kaksiklinn. Justkui kaks õde, kes koos ja kõrvuti kasvanud, kõike kogenud. Kauge ja kahanev kant. Ääremaa või mitte? Üks linn, kaks riiki. Suur perspektiiv! Eesti lõunavärav, Läti põhjavärav.Küllap tähistab Valga enamiku eestlaste jaoks eeskätt paika, kust saab edasi Lätti - mina polnud mingi erand. Kuni saabus pealinna vurle jaoks võimalus end proovile panna tolles tundmatus väikelinnas. Väikelinlikku depressiivsust ma siin ei kogenud, küll aga teatavat turbulentsi ning elasin üle mõningaid mullistusi. Tajusin kaduviku nostalgiat keset inimtühja agulitänavat ja juugendmajade ümber ning hingasin sisse tuleviku tuuli Pedeli paisjärvede vahel ja kaksiklinna tuksuvas linnasüdames.Avastasin end ka Läti Valka poolelt ja Karula kuplite vahelt, müttasin saunas ja rokiklubis, kohates pärisinimesi siin ja seal. See on minu lugu - poolfiktsioon - ühest iseäralikust linnast, mida ei aja segamini ühegi teisega, kuna ta ei mahu raamidesse.

Raamat viib meid ajas tagasi - 1940. aastate pöördelistesse aegadesse, mil Rakvere kutselise teatri sünnilugu alles kirjutati. Just sellest räägib näidend "Kadunud alguste aegu" - teos, mis põhineb ajaloolistel sündmustel ja tegelastel, elustades kaduviku mehi ja naisi - neid näitlejaid, kes toona lavalaudu jagasid ja teatrit kõigest hingest tegid. Tõepoolest lavastati näiteks 1942. aastal tükke, mille peale publik lausa tormas saali. Teose näol pole tegu pelgalt austusavalduse, vaid hingestatud ja elava looga kultuuripärandist, mis väärib jäädvustamist nii raamatukaante vahel ning küllap ka esitamist lavalaudadel. Olen autorina kasutanud oma vanaisa Karl Meritsa, teatri kunagise direktori ja peanäitejuhi mälestusi ja käsikirju, et vormida neist ajalooline teemanäidend. Selle keskmes on lisaks Karlile ka toonane linnapea Oskar Kalmisto, mitmed pühendunud näitlejad ja inimesed, kes trotsisid sõja, okupatsioonide ning sisemiste pingete kiuste kõikuvat maailma. Eriline tähelepanu on suunatud kommunistidest näitlejate rollile Saksa okupatsiooni ajal ja sellele, kuidas muutuv võim sundis paljusid valima: kas jääda või lahkuda. Saatuslik 1944. aasta tõi kaasa Rakvere pommitamise, mis muutis paljude elusid jäädavalt - kuid teater jäi püsima. Niisiis on "Kadunud alguste aegu" ainulaadne pilguheit Eesti teatrilukku: elulähedased tegelased, ajastutruu õhustik, dramaatilised valikud ja lootus, mis ei kao ka kõige raskemal ajal. Seega leiame eest seni varju jäänud lood kunagiste Rakvere teatritegijate igapäevaelust, loomingulisest võitlusest ja ajaloolistest sündmustest. Need read võiks mitte ainult Lääne-Virumaa, vaid ka teisi kultuurihuvilisi inimesi kõnetada küll. On ka esialgne kokkulepe Rakvere teatriga, et enne järgmist teatri juubelit (2030) võiks teos tükina lavale jõuda.