Kirjahaku

Politseiuurija Ira Teveri üheksas juhtumIra Tever on langetanud oma elu tähtsaima otsuse: ta soovib jääda paikseks. Ta on just sellel ametiredeli pulgal, kuhu ta paikseks jäämise soovi täitudes on välja jõudnud - temast on saanud juhtivuurija. Ira ostab mere ääres oleva majakese koos suure viljapuuaiaga, et rajada sinna kodu. Sissekolimise käigus tekib aga probleeme ja nii magab ta esimese öö aias telgis, mille talle appi tulnud kolleeg sinna enda tarbeks on üles seadnud. Hommikul ärgates leiavad nad, et konarlike õunapuujuurte asemel magasid nad öö kellegi küünarnukki nühkides ... Ounapuu alla maetud mehe mõrva uurides jõuavad nad jälile nii mõnelegi õõvastavale saladusele.Marje Ernitsa populaarsete inspektor Ira Teveri lugude sarjas on varem ilmunud: "Uinunud, mitte surnud" (2021), "Lihtsalt inimesed" (2020), "Oodatud laps" (2019), "Tapjakaev" (2018), "Jänesehaak" (2017), "Kaks lasku" (2016), "Mees puukastis" (2015) ja "Tüdruk mäelt" (2014).

Betil oli kulunud aastaid, et leida oma ajus vaba lahter, kuhu paigutada sotsialistlik realism, millel oli kaks reaalsust - üks läks kirja paberitele ja teist kandsid inimesed endas, oma tegelikku elu elades.Marje Ernitsa triloogia "Sõjarahu aastad" peategelane on Beti Raadma - tüdruk, kellel õnnestus sündida, üles kasvada ja elada rahuaja tingimustes, usus ja lootuses, et inimkonna tulevik on helge ja sõda meie maal ei kordu enam iial.Teine raamat jutustab Beti elust aastatel 1965-1986: esimestest tööaastatest, hilisematest õpingutest ja tegemistest pärast põllumajanduse akadeemia lõpetamist. See aeg peaks olema iga täiskasvanu elus kõige viljakam, kuid paraku oli selles ka palju takistusi ja ootamatuid suunamuutusi, mis kõik mõjutasid nii Beti enda kui ka tema lähedaste saatust.

"Vabadus seisneb hästi reguleeritud seaduste tundmises," oli Uudu kunagi öelnud ja selle definitsiooni vabadusest oli Beti peale Eesti riigi taasiseseisvumist oma tegutsemise motoks võtnud.Marje Ernitsa triloogia "Sõjarahu aastad" peategelane on Beti Raadma - tüdruk, kellel õnnestus sündida, üles kasvada ja elada rahuaja tingimustes, usus ja lootuses, et inimkonna tulevik on helge ja sõda meie maal ei kordu enam iial.Kolmas raamat maalib värvika pildi Beti elust aastatel 1988 kuni 2022. See oli aeg, mil Eesti inimeste elus muutus kõik, ka inimene ise - see oli marss vabadusse ja iseseisvusse, millest paljud polnud osanud unistadagi. Beti oli unistanud kõigest, mis oli hea ja uus, aga alles siis, kui see aeg kätte jõudis, mõistis ta, et vabaduse nimi oligi Vabadus ning see polnud loosung ega ikoon, vaid elu selle sõna kõige otsesemas tähenduses.

Uus põnevussari Eesti loetumalt autorilt Marje ErnitsaltRaamatusarja peategelaseks on arvutitark noormees, detektiiv Aadi Lumiste, kes pole peale ülikooli õigusteaduskonna lõpetamist endale veel õiget elu- ega töökohta leidnud ning elab haagissuvilas, mida rahvakeeli karavaniks nimetatakse ning teeb juhutöid, mida sõbrad pakuvad või saatus ette annab.Karavani detektiivi esimene raamat jutustab loo kaubanduskeskuse riietuskabiini jäetud spordikotist, millest leitakse surnud vastsündinu. Algab lapse kaotanud ema otsing ning jaht inimestele, kes selles kahetsusväärses juhtumis kaasosalised olid. Paraku pole ema ega temaga toimunu kohta mingit infot.

Mina ju ei unista. Pole kunagi unistanud. See on nõrkadele, kes ei suuda elus oma tahet teostada. Ma tean, mida ma tahan. Jah. Ma ei pruugi seda saavutada, mida ma tahan, aga teen kõik endast oleneva või ... või siis vähemalt usun sellesse, kui saatus vastupidist ei väida.Ma tahan endale kodu, mille aknad avanevad hommikusse. Tahan ärgata vara ja näha, kuidas päike tõuseb. Tahan armastada ühte inimest, kes mind armastab ja ... ja võibolla siis kunagi tahaksin ma endale ka last, kes ei unistaks, vaid oleks ka päriselt minust järgmine. Seda ma tahan, aga unistamine - see on mõttetu aja raiskamine."Koidikute lummuses" on lugu otsimisest - teise inimese otsimisest, elu mõtte otsimisest, oma koha ja kutsumuse otsimisest, armastuse otsimisest. Leidmine polegi alati nii tähtis, sest kui sa otsid, püsib vaim virge ja sa võid veel kaua elada ...Eesti ühe loetuma kirjaniku Marje Ernitsa uue romaani peategelane on Rotinägu, väikelinna vaesest perest pärit Emma Lohor, kes saatuse kiuste sammub läbi elu parema tuleviku poole. Pärast kutsekooli lõpupidu satub Emma juhuslikult seltskonda, kus jääb silma filmiprodutsendile, kes pakub talle osa oma uues, viikingitest jutustavas filmis. Emmale hakkab elu filmimaailmas meeldima, ta läheb näitlemist õppima ning talle pakutakse ikka ja jälle uusi rolle. Kas oma kutsumuse leidmine sillutab ka teed armastusele ja unistuste kodule tõusva päikese majas?Marje Ernits on Eesti kunstnik ja üks produktiivseimaid kirjanikke. Tema sulest on ilmunud üle 50 teose: luuletusi, jutustusi ja romaane, sh kümme krimilugu uurija Ira Teveri põnevike sarjas.

"Karavani detektiivi lugude" teises raamatus läheb Aadi Lumiste appi oma kunagistele klassikaaslastele. Juba gümnaasiumis kindlaks paariks kujunenud noort peret tabab karm süüdistus naabritelt, kelle poeg leitakse viis aastat peale kadumist surnuna madalast hauast, mis asub kahe talukoha piirimail. Ametlik juurdlus kinnitab, et poisi surma põhjuseks oli enesetapp, kuid naabrid ei lepi sellega ja süüdistavad oma poja surmas naabrinaist, kellega nende poeg tihedalt suhelnud oli. Aadi seisab keerulise probleemi ees, kuid peab kõigist vasturääkivustest hoolimata leidma sellele loole osapooli rahuldava lahenduse."Karavani detektiivi lood" on Eesti ühe loetuima autori Marje Ernitsa uus põnevussari. Selle peategelaseks on arvutitark noormees, detektiiv Aadi Lumiste, kes pole peale ülikooli õigusteaduskonna lõpetamist endale veel õiget elu- ega töökohta leidnud ning elab haagissuvilas, mida rahvakeeli karavaniks nimetatakse ning teeb juhutöid, mida sõbrad pakuvad või saatus ette annab.Marje Ernits on kunstnik ja kirjanik, üks Eesti loetumaid autoreid. Ta on avaldanud üle 50 raamatu.

Abielluvate noorte endi meelest oli maailm kogu aeg hullust täis koht olnud, ainult et varem lihtsalt puudus sellekohane info. Internetiajastul teadsid aga kõik kõigest ning oli vaid aja küsimus, millal see küllus ennast ammendab ja tühjusena kokku kukub. Samas polnud see veel maailma lõpp, vaid ühe ajastu lõpp ja uue algus, tuhk, millest tõusis järgmine maailm, see kaheksas, kuna seitse varasemat formeeringut olid kahjuks nurjunud või siis lihtsalt nõrgaks osutunud. Maailm iseenesest täiustus aga pidevalt ja igas järgmises pidi kõigi eelduste kohaselt olema teistsugune ja parem elu, veel kiirem areng ja uus algus, millel polnudki lõppu.Marje Ernitsa fantaasiaromaan "Kaheksas maailm" on autori nägemus elust Maal tulevikus. Südamlik ja põnev lugu jutustab Urvelist ja Hannesest, noortest inimestest, kes sõidavad polaarjoone taha oma mesinädalaid veetma. Samal ajal Maad tabanud katastroofi tõttu jäävad nad Arktikas kogu ülejäänud eluks. Polaarjoone taga sünnivad ka nende kaksikud lapsed Ines ja Üllar.See on lugu elust teistsugustes tingimustes, inimeste kohanemisvõimest, julgusest ja nutikusest ning maailmast, mida enam pole ja maailmast, mis tuleb ...

Ühe sõjarahu algusaastal sündinud põlvkonna muutumislugu Marje Ernitsa triloogia "Sõjarahu aastad" peategelane on Beti Raadma - tüdruk, kellel õnnestus sündida, üles kasvada ja elada rahuaja tingimustes, usus ja lootuses, et inimkonna tulevik ongi helge ja sõda meie maal ei kordu enam iial. Aastatega hakkas see usk murenema, kuid lootust ei suutnud hävitada miski, isegi mitte aeg ... Esimene raamat keskendub Beti lapsepõlvele ja kooliaastatele Ropkal ja Tartu linnas. Tüdruku kujunemisel on oluline roll vanaisal, kes hoolitseb Beti eest, kui vanemad on tööl. Koos kaksikutest klassivendade Ülevi ja Valevi ning pinginaaber Aunega võetakse ette nii mõndagi toredat. Karmile ajale ja rasketele oludele vaatamata ei kustu lootus, et neid ootab ees HELGE TULEVIK.

Ma ei uskunud, et minu elus saaks kunagi midagi teisiti olla, kui oli, sest ma elasin kogu aeg muutumises. Kõik, mis tuli või läks ja kasvõi korraks mind riivas, oli minu endaks olemise osa. Mul polnud põhjust tagasi vaadata, liikusin vaid edasi ... Nüüd ootan ma igat hetke oma päevas. Ma ootan hommikut, et ärgata ja ootan lõunat, et minna kohvikusse värsketest aedviljadest salatit sööma ning ootan õhtut, et mu tööpäev lõppeks ja ma võiksin hakata ööd ootama, et uinuda ja puhanuna uut päeva alustada. Kui oled kakskümmend, siis varsti oled sa nelikümmend. Pool aega oleks justkui ära elatud, aga mõni värv või tunne on su elust ikka veel puudu. Värvid ongi meie elus tunnetega samaväärsed, kuna neil võib olla küll üks kindel tähendus, aga samas ka väga palju erinevaid alatoone. Igaühel meist on oma nägemus ja tõekspidamine sellest, mis on õige ja ühest vastust polegi. Aga armastus on - sellele tuleb lihtsalt leida sulle sobiv toon. Nii juhtuski, et elu armastav Hele-Riin oli juba üle neljakümne, kui leidis oma elule selle õige värvivarjundi. Marje Ernits on Eesti kunstnik ja üks produktiivseimaid kirjanikke. Tema sulest on ilmunud üle 50 teose: luuletusi, jutustusi ja romaane, sh kümme krimilugu uurija Ira Teveri põnevike sarjas. Oma uues romaanis vaatleb ta inimsuhteid tundliku kunstnikupilguga, leides elus ja tunnetes erinevaid värvivarjundeid. Minu emal oli ikkagi õigus, kui ta arvas, et sirelililla on imeline värv, kui seda õigesti mäletada. Mõnikord oli vaja lihtsalt oodata, et aeg selle tumedamad toonid fooniga tasa pleegitaks ning õrnal koloriidil õitseda laseks.

Ühel õhtul põleb väikese Tiiu kodutalu maani maha ning ta ema ja väikevend hukkuvad. Orvuks jäänud tüdruk kasvab üles võimuka tädi peres koos täditütre ja kaksikutest tädipoegadega. Tal pole justkui millestki puudu, pigem vastupidi, sest saatuse poolt on talle antud erilised võimed. Samas on ta ilma jäänud ema õpetussõnadest, mida Tiiu talu naised põlvest põlve oma tütardele edasi andsid. Lõpetanud talutöö kõrvalt Maaülikooli, jääb neiu endiselt seotuks kasuvanemate taluga, kuid iidse suguvõsa otsese järeltulijana otsustab ta kunagise kodutalu taastada. Romaan toob haaravalt lugejani väikese tüdruku naiseks kujunemise loo ning kirjeldab tänapäeva maaelu rõõmusid ja muresid ning keerulisi inimsuhteid.