Kirjahaku

Virolaisen Oskar Lutsin (1887-1953) klassikkosatu vuodelta 1920 kertoo sisaruksista, jotka eksyvät metsään ja joutuvat mörköjen vangiksi. Lapset raatavat pakkotyössä noitamaisen eukon valvonnassa. Kusti ruokkii sikoja, kerää puita ja kitkee kasvimaata. Iti-sisko hoitaa metsäläisperheen karvaista ja vastenmielistä poikaa, jolla on jo vauvana häijy luonne ja sarvet päässä. Lasten pakoyritykset kariutuvat kerta toisensa jälkeen, kunnes pieni lintu tarjoutuu heille oppaaksi. Sarvipäinen metsäläispoika ei kuitenkaan halua erota hoitajastaan, vaan lähtee väkisin lasten mukaan. Kun kolmikko saapuu ihmisten ilmoille, pitää lasten perheen oppia sietämään uutta, outoa perheenjäsentä ja pienen sarvipään elämään ihmisiksi. Yhteiselo tuottaa tulosta. Sarvipäästä kasvaa kunnon koululainen ja läheiset saavat hänestä hyvän kaverin.

Oskar Lutsu "Tagahoovis" ilmus esimest korda 1933. aastal. Agulielu kirjeldava teose värvikad tegelased nagu hiromant Pastelli, kingsepp Kapral, kunstkärner Soin ja teised on raamatu eri trükkide, filmi ja mitmete teatrilavastuste kirjutatud Eesti kirjandusklassikasse. Käesolev väljaanne on uuesti toimetatud trükk koos Andrus Kivirähki saatesõnaga."Tagahoovis" on Oskar Lutsu vahest kuulsaim linnateemaline jutustus, ja ta on kahtlemata ehtne, sajaprotsendiline Luts. Taas on tegemist karakteritega, keda Luts on suutnud kirjutada nii elavaks, et pane või entsüklopeediasse, sest entsüklopeedia on ju ometi koht, kuhu pannakse kirja kõigi tuntud eestlaste elulood, ja millised eestlased on tuntumad Lutsu tegelastest? Kes mäletab veel esimese Eesti Vabariigi aegseid poliitikuid? Kes mäletab tollaseid kirjanikke, kunstnikke, näitlejaid, rääkimata ärimeestest või seltskonnatähekestest? Mõni üksik on meeles. Aga kõik me teame, kes on Toots, Kiir, Lible, Arno Tali ja Raja Teele, Tõnisson ja õpetaja Laur, ning need, kes on lugenud läbi "Tagahoovis", ei unusta enam kunagi kunstkärner Soini, maalermeister Treid, kingsepp Kapralit, Veika-eite ja hiromant Pastellit. Luts looks otsekui omaenese Eestit omaenese kodanikkonnaga ja kui see päris maailm aastate jooksul põrmuks variseb, ununeb ja uuemaga asendub, nagu maise maailmaga ikka juhtub, siis Lutsu oma jääb alles sellisena, nagu ta kord loodud sai. Tarvitseb ainult avada mõni tema raamat ja elu selle sees hakkab kihama.Andrus Kivirähk raamatu saatesõnas

"Mis teeksite te kõige enne," küsis naaber uuesti, "kui näiteks teid valitakse Eesti kuningaks?""Nooh," noogutas Mugelmann saladuslikult pead, "küllap mina juba teaksin, mis teha.""Vist küll kaotaksite üüriseaduse juba esimesel päeval?""Tingimata. Ja veel muudki teeksin.""Kas parlamendi saadaksite laiali või jätaksite alles?""Hmh, parlament..." urises Mugelmann pahaselt nagu Kiplingi kass, kes armastas kõndida üksipäini. "No niisugusel kujul, nagu see on kestnud seni, ei jätaks ma seda - mitte iialgi!""Aga missugusel kujul siis?""Esimene asi - nolgid välja; asemele need, kes maailmas juba on elanud ja olnud.""Tähendab, te ise nimetaksite rahvasaadikuid?""Nojah, kas või nimetaksin... ükskõik.""Pai härra, aga need ju siis polekski rahvasaadikud.""Ükskõik, kes nad oleksid, igatahes aru peaks neil peas olema."Oskar Lutsu loomingus on naljakatel vestetel ja följetonidel kaalukas koht. Följetonide lühike vorm võimaldas Lutsul reageerida kiiresti igapäevastele sündmustele nii tavainimeste kui ka poliitikute või rahahaide elus. Lutsu muhedad ja muigamapanevad lood sajanditagusest elust nii maal kui linnas on kohati ootamatult tänapäevased ning väärivad kindlasti kohta ka maailmakuulsate anekdoodi- ja naljameistrite loomingu kõrval.

"Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht?" küsib Juhan Viiding. 1920. aastal ilmunud Oskar Lutsu muinasjutt "Nukitsamees" räägib kodust, kodutundest, heast ja kurjast, õest-vennast Itist ja Kustist ning nõiaperest ja nende pesamunast Nukitsamehest.Kui nõiamoor metsa eksinud väiksed marjulised Iti ja Kusti enda juurde meelitab, satuvad lapsed hämmingusse. Nende kodu ei ole selline. Kui aga Nukitsamees Iti ja Kusti koju jõuab, on see tema jaoks hoopis teistsugune kui tema enda kodu metsas ja ta peab otsustama, kuhu ta õieti kuulub. Kus on tema kodu, tema hinge pesa? Millises kodus on tema hoitud ja armastatud?