Kirjahaku

Devochka iz knigi "Malyshka Marta" uznajot interesnuju novost: u mamy v zhivote zhivet kroshechnaja, velichinoj s palchik, ee buduschaja sestrichka Anechka. Chto zhe budet dalshe, kogda Anechka roditsja, podrastet i zakhochet poigrat s kuklami Marty? Kak sestrichkam igrat v shkolu, esli Anechka ne ljubit pereschityvat griby, a soglashaetsja schitat tolko konfety? Kak ulitki begajut naperegonki? Pochemu nelzja krichat na kladbische? I chto delat, esli starshaja sestra Marta draznitsja? Igry i shalosti, ssory i primirenija opisany v nashej novoj knizhke.Anechka - eta ta samaja devochka, kotoraja obo vsem rassprashivala mamu v knige "Nasha Estonija".

"Sa oled eelmises elus Indias elanud!" - Niisugust nalja tegi ema terve mu lapsepõlve. Ma istusin palju põrandal, istun siiani. Ja ma ei jätnud vahele ühtegi meie kolhoosi kino filmi, mille tegevus toimus seal värvilisel ja hullul laulude-tantsude maal. Samas tuli India mu pärisellu täiesti ootamatult, võiks isegi öelda, et seletamatute imede näol. Mismoodi täpselt, seda saab lugeda "Kas süda on ümmargune?" teisest osast. Siinne raamat leiab peategelase Mumbai lennujaamast. Pärast seda tuleb kõike, nagu ühes tõelises India filmis: õppimised, unistused, armumised, lootused, pettumised, pettused, Inglismaa, haigestumine... Ka otsus mitte tagasi minna..."Vahel oled sa valitud oma teele, ja sa ei saa ise teisiti valida," ütleb üks tark kõrvalseisja. Nii ma lähengi Indiasse tagasi. Ja juhtub veel igasuguseid uskumatuid lugusid, just selliseid, mille kohta ei oska öelda muud, kui et "võimalikud vaid Indias". Need lood keerlevad mu sees nagu kaleidoskoop, üheks hetkeks peatab miski aja, ma näen pilti korraks silme ees, ja siis keerleb kaleidoskoop edasi. Tuleb hoopis Venemaa, Setomaa, õigeusu klooster, oma talu. Tuleb tõdemus sellest, et kõik teed viivad jumala juurde, sest kõik teed viivad iseenda sisse. Loe ka raamatu esimest ja teist osa.

"Meie Eesti töövihiku" kaante vahelt leiad harjutusi, mis tutvustavad lastele mänguliselt Eesti rahvakombeid, metsaelu ja muud. Miks on ilmakaar põhi üleval, kui meie koduse poti põhi on all? Kust tulid eestlaste perekonnanimed? Mis on Kalevipoja õige nimi? Mida tähendab väits? Mis tööd tehti viglaga? Mis märk on kaheksakand?... Huvitavat ja harivat leiab siit ka vanematele, aga eelkõige on töövihiku sihtrühm 5-9aastased. Töövihik on järg populaarsele kleepsuraamatule "Meie Eesti", mis sündis Maxima poeketi ja Petrone Prindi kirjastuse koostööna.

See on lugu hiirest, kes sööb liiga palju. Ta aina vohmib süüa ega taha ise tööle ehk juustujahile minna. Kui ta lõpuks siiski läheb, jääb ta tüse keha uruavasse kinni. Temast saab hiirtemaailma kuulsus, suurim hiir! Pärast kõhnumist pääseb hiir ikkagi liikuma ning ees ootab õnnelik lõpp, kõlavad lausa pulmakellad. Raamat on tänapäeva lapsele sobilikult humoorikas. Tekst on hoogne ja lühike, võimaldades eduelamust ka veerijale. Raamat ilmub algajale lugejale mõeldud sarjas "Mina loen!".

Elasid kord... kana ja tuvi, ahv ja krokodill, hunt ja koiott, eesel ja varas, eit ja taat, isa ja poeg...See on järg muinasjutukogule "Võlusõnad", mis pälvis Eesti Lastekaitse Liidult tiitli "Hea lasteraamat". Esindatud onmuinasjutud maailma eri paikadest, valitud on lühikesed jutud ning eelkõige sellised, mida pole varem eestlasteletõlgitud. Mõne loo juures on ka selgitav või arutlema kutsuv märkus.Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital

Elasid kord kaks rebasepoega. Üks tegi pahandusi. Teine unistas. Ja siis vastupidi!"Paharet ja Unistaja" on lugu kahe rebasekutsika elust ning neist loomadest, kellega nad naabruskonnas kokku puutuvad.Igal leheküljel on auhindu võitnud loodusfotograafi Remo Savisaare jäädvustused rebasepoegadest ja suurtähtedes tekst Epp Petronelt.Selle raamatuga algab uus, algajale lugejale mõeldud sari.

Divchinka z knizhki "Krikhitka Marta" diznajetsja tsikavu novinu: u mami v zhivotiku zhive malesenka, zavbilshki z palchik, jiji majbutnja sestrichka Anechka. Scho zh bude dali, koli Anechka naroditsja, pidroste ta zakhoche pogratisja ljalkami Marti? Jak sestrichkam gratisja v shkolu, jakscho Anechka ne ljubit lichiti gribi, a pogodzhujetsja rakhuvati lishe tsukerki? Jak ravliki bigajut navviperedki? Chomu ne mozhna krichati na kladovischi? I scho robiti, jakscho starsha sestra Marta drazhnitsja? Pro igri ta vitivki, svarki ta primirennja chitaj u nashij novij knizhtsi.

Vally Ojavere astus profilaval üles esimest korda 60 aastat tagasi. Umbes sama kaua on ta kirjutanud laulutekste. Nende hulgas on Ivo Linna esimene tuntud laul ("Laintesse heidan end..."), Silvi Vraidi esimene tuntud laul ("Jah, ma olen siin..."), Tarmo Pihlapi tuntuim laul ("Valgeid roose..."), tosinate kaupa Jaak Joala, Anne Veski, Vello Orumetsa, Els Himma, Marju Läniku ja veel paljude teiste lugusid. Kuidas need laulud sündisid, kasvasid ja elasid, saab teada siinsetelt lehekülgedelt. Laululugude vahele on pikitud ka Vally Ojavere segadusi ja kaotusi - ning väikseid õnnehetki - täis elulugu, mis viib meid algatuseks metsavendade punkrisse, siis Siberisse.Iga laulu juures on ruutkoodid, mille kaudu saab arvuti või nutitelefoni abiga kuulata muusikat ja vaadata nostalgilisi videokaadreid."Laulgem kaasa" on uus raamatusari: head lugemist, head kuulamist ja vaatamist, head kaasalaulmist!

Kevad Emajõel, päike Pärnus, seened Setomaal, lumememm Otepääl…"Meie Eesti" Anna rändab läbi nelja aastaaja ja õpib lugema, sest nii inimestel kui ka loomadel, lindudel, lilledel, puudel ja maadel on nii mõndagi öelda.Peale suurte jutumullide leiab siit-sealt väiksemas kirjas harivaid ülesandeid: kus on musträstas, leia lepatriinu… aga varsakabjad? Nii on raamat huvitav 3-12aastastele lastele.