Kirjahaku

"Kes minevikku ei mäleta,see elab tulevikuta."Juhan LiivJuhan Liivi kohta on öeldud, et ta on kõige eestilikum luuletaja. Tema luuletused on läinud inimestele nii südametesse, et mõnda neist teab peaaegu iga eestlane peast. Juhan Liivi luuletustele on loodud väga palju laule. Helilooja Peep Sarapiku viisiga koorilaul "Ta lendab mesipuu poole" on saanud Eesti rahva jaoks laulupeohümniks.Käesolev kogumik sisaldab valikut Juhan Liivi tuntumatest luuletustest ja Eesti heliloojate ja muusikute poolt viisistatud vähemtuntud lüürikast.Raamatus on "Eile nägin ma Eestimaad", "Must lagi on meie toal", "Rändaja", "Lumehelbeke", "Üks suu" ja paljud teised luuletused.

Pärisorjuse aegne Eesti. Vallavaeste tarbeks loodud Kukulinn. Kusagil kaugustes kohisev Peipsi. Taibukas ja heasüdamlik orb Villu, kellest kumab unistus õiglasemast ühiskonnast, kus päritolu ega sugu ei määraks elusaatust... Villu õpib mõisa toapoisina töötava kasuvenna õpetusel lugema, lootuses saada kirjanikuks. Ta on avastanud hariduse võlumaailma ja jõuab koguni ajakirjanduses luulet avaldada, kuid siis satub Villu mõisa vanaperemehe viha alla, ta pekstakse julmalt läbi ja ta kaotab meelemõistuse. Lapsepõlve igatsus näha metsa taga aimatavat avarat, kohisevat Peipsit jääbki teostumata. Igatsus, kui seda metsa ees ei oleks, jääb...2024. a tähistatakse Juhan Liivi 160. sünniaastapäeva, ühtlasi möödub ka 130 aastat jutustuse "Vari" esmailmumisest. Luuletajana tuntud autori loomingus on "Varjul" kindlasti eriline koht.

Juhani Liivi tähtteose uus, illustreeritud ja järelsõnaga väljaanne. Järelsõna autor on Joonas Hellerma ja pildid tegi Urmas Viik. Joonas Hellerma kirjutab järelsõnas: "Villu on tegelane, kes võiks potentsiaalselt kehastada väljumist viletsusest, mille all 19. sajandi maarahvas kannatas. Aga ta teeb seda iseäralikul moel, temas ei ole revolutsionääri ega tasujat, ta ei korralda talurahva sõda ega kihuta üles mõisate põletamisele. Juhan Liivi ajaloonägemuse ja ühiskondliku edenemise keskmesse tõuseb hoopis mõistmise ja lepituse motiiv. Sellise lepituse üheks konkreetseks avaldumisvormiks osutub võime andestada."

This book brings together two major trends: data science and blockchains. It is one of the first books to systematically cover the analytics aspects of blockchains, with the goal of linking traditional data mining research communities with novel data sources. Data science and big data technologies can be considered cornerstones of the data-driven digital transformation of organizations and society. The concept of blockchain is predicted to enable and spark transformation on par with that associated with the invention of the Internet. Cryptocurrencies are the first successful use case of highly distributed blockchains, like the world wide web was to the Internet. The book takes the reader through basic data exploration topics, proceeding systematically, method by method, through supervised and unsupervised learning approaches and information visualization techniques, all the way to understanding the blockchain data from the network science perspective. Chapters introduce the cryptocurrency blockchain data model and methods to explore it using structured query language, association rules, clustering, classification, visualization, and network science. Each chapter introduces basic concepts, presents examples with real cryptocurrency blockchain data and offers exercises and questions for further discussion. Such an approach intends to serve as a good starting point for undergraduate and graduate students to learn data science topics using cryptocurrency blockchain examples. It is also aimed at researchers and analysts who already possess good analytical and data skills, but who do not yet have the specific knowledge to tackle analytic questions about blockchain transactions. The readers improve their knowledge about the essential data science techniques in order to turn mere transactional information into social, economic, and business insights.

This book brings together two major trends: data science and blockchains. It is one of the first books to systematically cover the analytics aspects of blockchains, with the goal of linking traditional data mining research communities with novel data sources. Data science and big data technologies can be considered cornerstones of the data-driven digital transformation of organizations and society. The concept of blockchain is predicted to enable and spark transformation on par with that associated with the invention of the Internet. Cryptocurrencies are the first successful use case of highly distributed blockchains, like the world wide web was to the Internet. The book takes the reader through basic data exploration topics, proceeding systematically, method by method, through supervised and unsupervised learning approaches and information visualization techniques, all the way to understanding the blockchain data from the network science perspective. Chapters introduce the cryptocurrency blockchain data model and methods to explore it using structured query language, association rules, clustering, classification, visualization, and network science. Each chapter introduces basic concepts, presents examples with real cryptocurrency blockchain data and offers exercises and questions for further discussion. Such an approach intends to serve as a good starting point for undergraduate and graduate students to learn data science topics using cryptocurrency blockchain examples. It is also aimed at researchers and analysts who already possess good analytical and data skills, but who do not yet have the specific knowledge to tackle analytic questions about blockchain transactions. The readers improve their knowledge about the essential data science techniques in order to turn mere transactional information into social, economic, and business insights.

Kõik looduses ja ka inimkeskkonnas toimuvad protsessid on ülimalt keerulised ning keeruliselt omavahel põimunud. Lihtne inimene tahab aga lihtsaid soovitusi: istuta puu ja sellega päästad keskkonna. Tegelikult on puu istutamine igati tore tegevus, kuid suuremat positiivset mõju ümbritsevale ta ei avalda. See võiks ilmneda alles siis, kui istutaksime metsa kohale, kus seda varem ei olnud, ja garanteeriksime selle puutumatuse vähemalt sajaks aastaks - ilmselgelt võimatu ülesanne. Raiesmikule puude istutamine toob kasu ainult tuleviku metsaärimehele, kes saab sealt ühevanuse ja samast liigist palgi. Loodusele aga meeldiks hoopis rohkem isekasvanud segapuistu.Loomulikult ei eralda elektriauto maanteel sõites süsihappegaasi. Kui aga liidame kokku tema valmistamiseks ja laadimiseks vajaliku elektri tootmisel eraldunud CO2, on heide enam-vähem samasugune tavaauto omaga; kas pisut suurem või väiksem, sõltub kohalikust elektri saamise viisist. Kui aga lisame siia elektri kohaletoomiseks ehitatud rajatised (elektrivõrgud, laadijad, alajaamad), on keskkonnale kindlasti parem sõita diiselautoga. Nii kipub olema kõigi sellesarnaste meetmetega. Biomassi (puidu) põletamine elektrijaamas kajastub EL statistikas nullheitmega, kuigi iga kilovatt-tund eraldab vähemalt kaks korda rohkem süsihappegaasi kui põlevkivist toodetud elekter - rääkimata Maa metsadele tekitatud pöördumatust kahjust. Biokütuselisandite tootmiseks kulub rohkem ürgkütuseid, kui nad asendavad, ka on nende koguheide 2-3 korda suurem kui bensiinil või tavadiislil.See raamat üritab keerulistesse asjadesse teaduspõhist selgust tuua. Tegu ei ole aga teadustekstiga: kui kõik kasutatud allikad oleksid korrektselt viidatud, oleks viiteid ilmselt rohkem kui põhiteksti. Autor ütleb, et nagu maateadustes ikka, ei saa arvandmeid väga tõsiselt võtta. Inimtekkelisi andmeid on kombeks kohandada esitajale sobivas suunas ning mõõtmised on üldiselt väga aja- ja ressursimahukad. Autor on üritanud numbritesse suhtuda võimalikult vastutustundlikult ning kasutanud palju graafikuid ja diagramme.

Jüri Liiv ütleb, et selles raamatus püüab ta piiritleda piiritlematut ehk üritada luua kõikehõlmavas lolluses süsteemi ja korrastatust ning õnneks on lolluse teed juba iidsetest aegadest suhteliselt väljakujunenud. Progressi ilminguna võimaldavad aga internet, nutiseadmed ja sotsiaalmeedia tänapäeval rumalusi levitada palju laiemalt, efektiivsemalt ning kiiremini kui kunagi varem."See raamat ei ole mõeldud millegi tõestamiseks, sest tõelist usku pole ju niikuinii võimalik niisama lihtsalt väärata, selgitab autor. "Igaüks võib ju uskuda kasvõi seda, et ta on India elevant, samas ei saa ta loota, et ainuüksi tema uskumuse põhjal kuulub ta kohe looduskaitse alla. Ning kui kellegi jumalale meeldib, et jünger kindlal kellaajal oma pead vastu põrandat taob, on see tema vaba valik, kuid ka tema tööandjal on vabadus selline töötaja lahti lasta ning võtta palgale mõni pisut ummukam."Pigem on see raamat katse kuidagi kaardistada inimrumaluse mõned rajad ning näidata, et lollus on samasuguses pidevas evolutsioonis nagu ka teadmised.Kartes, et tema mõtted paljudele ei meeldi, ütleb autor kõigile lohutuseks, et igaüks võib siiski rahulikult jääda oma uskumuste juurde. "Kuri on aga karjas siis, kui nende põhjal hakatakse teiste inimeste elu muutma ja ühiskonda juhtima. Ilus pole ka see, kui otsitakse veelgi lollimaid, et nende arvel oma rahakotti või karjäärihimu nuumata."

Ohtuõpikutest on kujunemas juba traditsiooniline zhanr. Nüüd jõuab lugejani "Füüsika õhtuõpik" Jüri Liivi sulest. Mida lugeja sellest leiab? Opikule kohaselt on kaetud kõik füüsika ainevallad. Ja nagu õhtusele ajale kohane, ei koorma autor lugejat liigselt valemite ja pikkade tuletuskäikudega, küll aga jagab põnevaid sissevaateid füüsika ajalukku ja sellega võimalikuks saanud arengutesse-leiutistesse. Värvikust lisavad tsitaadid esimesest eestikeelsest füüsikaõpikust aastast 1855. Raamatut võiks soovitada ka neile, kellele koolist ehk füüsikast kõige meeldivamad mälestused ei jäänud. Kuigi autor hoiatab liigsete lootuste eest, julgustaksin kõiki potentsiaalseid lugejaid siiski riskima. Jaak Kikas Tartu Ülikooli korrastamata süsteemide professor

Arabella on täitsa tavaline kuueaastane tüdruk, kelle elus ei juhtu midagi huvitavat. Aga Arabella teab, et maakera on ümmargune ja seestpoolt karvane. Ning seal pehmete karvade sees pikutades on hea mõelda oma tavaliste igavate päevade peale. Nendest ongi see raamat.

Studies of the recent financial crisis have been largely dominated by economists, but the similarities and differences between European countries' response reflect both economic and political perspectives which have resulted in considerable differences in their decisions.Drawing on uniquely comprehensive research data, this book presents an in-depth comparative analysis of how 14 European governments tackled the challenge of fiscal consolidation, and analyses the political decision-making behind these measures. By exploring national responses not just in fiscal terms, but also from a political perspective, it reveals that decision making has been driven by political factors with profound effects on public administration and management.This ground-breaking book fills an important gap in the research literature for scholars of public management, public administration and policy, and will be a benchmark for future work on the global economic crisis.

Studies of the recent financial crisis have been largely dominated by economists, but the similarities and differences between European countries' response reflect both economic and political perspectives which have resulted in considerable differences in their decisions.Drawing on uniquely comprehensive research data, this book presents an in-depth comparative analysis of how 14 European governments tackled the challenge of fiscal consolidation, and analyses the political decision-making behind these measures. By exploring national responses not just in fiscal terms, but also from a political perspective, it reveals that decision making has been driven by political factors with profound effects on public administration and management.This ground-breaking book fills an important gap in the research literature for scholars of public management, public administration and policy, and will be a benchmark for future work on the global economic crisis.