Andres Andresen

Norden fem självständiga länder i Europas nordvästra hörn. Det är det hårda Norden. Men det finns också ett mjukt Norden, som är en ideologisk och medial konstruktion, inte sällan med kommersiella förtecken. Det handlar om jämlikhet, tillit, kort distans till makten, inklusivitet, flexibilitet, kärlek till naturen, luthersk arbetsetik samt sparsmakad och ljus estetik. Vi häruppe är inte så lite övertygade om de egna lösningarnas universella förträfflighet. Men varför är de tre baltiska länderna inte med i gemenskapen? Har det med den svenska stormaktstiden att göra, med arvet efter Sovjettiden eller med något annat? I regionernas Europa kan det också finnas plats för ett fördjupat nordiskt samarbete kanske rentav en politisk union? Det finns argument både för och emot. En ännu svårare fråga är vad som är nordiskt. Handlar det om historia, nutidskultur eller samhällsekonomi? Vad har vi gemensamt som skiljer oss från omvärlden? Kanske mer än vi tror. Eller möjligen tvärtom. Riksbankens Jubileumsfonds årsbok 2011/2012, Ett nordiskt rum, vrider och vänder på Norden. Årsboken utsträcker det nordiska i sydöstlig riktning, men undersöker också den exotiska periferin norr om norr. Med stora övergripande penseldrag, både historiskt och i nutid, och med nedslag i belysande detaljer målas ett nordiskt rum upp som är på en gång välbekant och helt nytt. Författare: Andres Andresen Peter Aronsson Nicholas Aylott Stuart Burch Inger Damsholt Björn Fjæstad Lizette Gradén Norbert Götz Jonas Harvard Karl Magnus Johansson Lisbeth Lewander Pärtel Piirimäe Valters Scerbinskis Kadri Simm Sverker Sörlin Sanna Turoma Gunnar Wetterberg Susanne Österlund-Pötzsch

Noorema põlve arheoloogide ja ajaloolaste koostatud ajalooatlas kajastab Eesti ajaloo olulisi protsesse ja sündmusi alates viimasest jääajast kuni kaasajani. Atlas jaguneb kronoloogiliselt nelja suuremasse ossa: esiajalugu, keskaeg, uusaeg ja lähiajalugu.Iga ajalooperiood atlases algab sissejuhatusega, milles tutvustatakse selle perioodi iseloomulikke jooni, ühiskondlikke protsesse ja tähtsamaid sündmusi.Väga põhjalikult ja uudse kaardimaterjaliga on kaetud muinasaja osa. Ülevaate saab arheoloogiliste kultuuride levikust. Erinevate arheoloogiliste mälestiste (nt asulakohad, matmispaigad, lohukivid) liikide ja vormide kaudu saab jälgida asustuspildi arengut läbi aja, asustuslaadi muutust.Ka hilisemaid perioode kajastav osa (alates keskajast) sisaldab muu hulgas terve rea kaarte ja skeeme, mis põhinevad uuematel uurimistulemustel. Ülevaade antakse käsitletava perioodi haldusjaotusest ja suurematest muutustest nendes, kaardistatud on olulisemad sündmused (nt Jüriöö ülestõus, 1905. aasta revolutsioon) ning esitatud on rida vastavat perioodi iseloomustavaid teemakaarte (nt talurahvarahutused, rahvuslik ärkamine). Jälgitakse ka olulisemate institutsioonide arengut (nt koolivõrgu kujunemist, kohtupiirkondi). Võrdlusena on iga Eesti ajaloo perioodi juures ka ülevaatlik Euroopa kaart.Lisaks kaartidele sisaldab atlas rohket illustratiivset materjali. Nii kaardid kui ka illustratsioonid on varustatud selgitavate tekstidega, mis võimaldab atlast kasutada iseseisva õppematerjalina.Eesti ajaloo atlas on mõeldud kasutamiseks Eesti ajaloo kursuse lisamaterjalina peamiselt põhi- ja keskkoolis, kuid väljaannet saab kasutada õppevahendina ka kõrgkoolides ning see peaks huvi pakkuma laiemale ajaloohuvilisele lugejaskonnale.Atlase 2. trükis on läbinud põhjaliku uuenduskuuri esiajaloo osa, et kaardid kajastaksid arheoloogia viimaste aastate uurimistulemusi. Teiste ajastute kaarte on visuaalselt uuendatud, parandatud vigu ning atlase lõpuossa on lisatud ka mõned uued kaardid.Atlast on toimetajad Mari Lõhmus, Arvis Kiristaja, Katrin Martsik, Anu Lepp (uusaja illustratsioonid) ja Ursula VentKaardid ja skeemid: Anne Kull, Krista Mölder, Aide Raidmets, Age Sild, Evelyn Uuemaa.Küljendanud ja kaane kujundanud Margus Luht.