Kirjojen hintavertailu. Mukana 12 465 185 kirjaa ja 12 kauppaa.

Kirjailija

Anti Selart

Kirjat ja teokset yhdessä paikassa: 6 kirjaa, julkaisuja vuosilta 2007-2026, suosituimpien joukossa Seelimaa (zemgale) piiskopkond, 1218-1251. Kadunud piiskopitool lielupe kaldal. Vertaile teosten hintoja ja tarkista saatavuus suomalaisista kirjakaupoista.

6 kirjaa

Kirjojen julkaisuhaarukka 2007-2026.

Bishopric of Tartu, 1224-1558. The Most Powerful Territory

Bishopric of Tartu, 1224-1558. The Most Powerful Territory

Anti Selart; Aldur Vunk; Madis Maasing; Ain Mäesalu

Trükiviis
2025
nidottu
"It would be better for us, if this stift [of Tartu] came into the hands of a good man, who is born in this land as we are and who is our friend and patron as he is of our Order, rather than it fell into the hands of an outlandish man." Thus did Wennemar von Brüggenei, Land Master of the Teutonic Order, describe his opinion in 1400. Yet, the statement was true throughout the Medieval period: if the Bishop of Tartu supported the Teutonic Order, the Order's star in Livonia was on the rise, as the other bishops could not stand against the two. 17th century chronicler Christian Kelch kept this in mind when he described this territory as the most powerful in Livonia. The bishopric which was created after the conquest of Tartu in 1224 lasted until 1558 when it surrendered to Russian troops. Thus did the "most powerful" fall as the first. How did the twists of fate, otherwise known as the choices of the bishop and his estates, lead to that outcome? What were the problems the Bishops of Tartu faced and how did these change throughout the Medieval period? These questions are answered through the reigns of the 27 known bishops and the power structures of the bishopric. In addition to the history of the bishopric, the history and development of the town of Tartu, the principality's episcopal castles (Vana-Kastre, Kirumpää, Kastre, and Vastseliina), and feudal castles, the most well known of which is Rõngu, are described. The descriptions are supported by maps and reconstructions, taking into account the most recent archaeological surveys.
Tartu piiskopkond, 1224-1558. kõige võimsam territoorium

Tartu piiskopkond, 1224-1558. kõige võimsam territoorium

Madis Maasing; Aldur Vunk; Anti Selart; Ain Mäesalu

Trükiviis
2024
nidottu
"Meile oleks meeldivam, kui see [Tartu] stift saaks ja läheks ühe tubli mehe kätte, kes on siin meiega sel maal sündinud, on meie ja meie ordu soosija ja sõber, kui et see läheks mõne välismaa mehe kätte."Saksa ordu Liivimaa meistri Wennemar von Brüggenei 1400. aastal avaldatud arvamus kehtis terve keskaja jooksul: kui Tartu piiskop pooldas Saksa ordut, oli ordul Liivimaal täht tõusujoonel, kuna ülejäänud Liivimaa piiskopid ei suutnud nende kahe liidule vastu astuda. Tartu stifti jõukust ja rahvarohkust kirjeldades kutsus 17. sajandi kroonik Christian Kelch seda territooriumi kõige võimsamaks Liivimaal.Tartu vallutamisega 1224. aastal alguse saanud piiskopkond kestis 1558. aastani, mil see alistus Vene vägedele - "kõige võimsam" Liivimaal langes siiski kõige esimesena. Kuidas viisid saatuse keerdkäigud ehk piiskoppide ja tema seisuste valikud selle tulemuseni? Mis olid Tartu piiskoppide kõike aktuaalsemad mured ning kuidas need keskaja jooksul muutusid? Vastame neile küsimustele, vaadeldes teadaoleva kahekümne seitsme piiskopi valitsusaegu ja piiskopkonna võimustruktuure.Piiskopkonna ajaloole lisaks kirjeldame ka Tartu linna, stifti piiskopilinnuste - Vana-Kastre, Kirumpää, Kastre ja Vastseliina - ja vasallilinnuste, sh neist tuntuima, Rõngu ajalugu ja arengut. Kirjeldusi toetavad kaardid ja illustraatorite koostatud rekonstruktsioonid ning arvesse võetakse ka värskeimaid arheoloogilisi uuringuid.
Eesti ajaloo atlas

Eesti ajaloo atlas

Birgit Kibal; Andres Andresen; Aivar Kriiska; Ago Pajur; Anti Selart; Andres Tvauri

Avita
2024
nidottu
Noorema põlve arheoloogide ja ajaloolaste koostatud ajalooatlas kajastab Eesti ajaloo olulisi protsesse ja sündmusi alates viimasest jääajast kuni kaasajani. Atlas jaguneb kronoloogiliselt nelja suuremasse ossa: esiajalugu, keskaeg, uusaeg ja lähiajalugu.Iga ajalooperiood atlases algab sissejuhatusega, milles tutvustatakse selle perioodi iseloomulikke jooni, ühiskondlikke protsesse ja tähtsamaid sündmusi.Väga põhjalikult ja uudse kaardimaterjaliga on kaetud muinasaja osa. Ülevaate saab arheoloogiliste kultuuride levikust. Erinevate arheoloogiliste mälestiste (nt asulakohad, matmispaigad, lohukivid) liikide ja vormide kaudu saab jälgida asustuspildi arengut läbi aja, asustuslaadi muutust.Ka hilisemaid perioode kajastav osa (alates keskajast) sisaldab muu hulgas terve rea kaarte ja skeeme, mis põhinevad uuematel uurimistulemustel. Ülevaade antakse käsitletava perioodi haldusjaotusest ja suurematest muutustest nendes, kaardistatud on olulisemad sündmused (nt Jüriöö ülestõus, 1905. aasta revolutsioon) ning esitatud on rida vastavat perioodi iseloomustavaid teemakaarte (nt talurahvarahutused, rahvuslik ärkamine). Jälgitakse ka olulisemate institutsioonide arengut (nt koolivõrgu kujunemist, kohtupiirkondi). Võrdlusena on iga Eesti ajaloo perioodi juures ka ülevaatlik Euroopa kaart.Lisaks kaartidele sisaldab atlas rohket illustratiivset materjali. Nii kaardid kui ka illustratsioonid on varustatud selgitavate tekstidega, mis võimaldab atlast kasutada iseseisva õppematerjalina.Eesti ajaloo atlas on mõeldud kasutamiseks Eesti ajaloo kursuse lisamaterjalina peamiselt põhi- ja keskkoolis, kuid väljaannet saab kasutada õppevahendina ka kõrgkoolides ning see peaks huvi pakkuma laiemale ajaloohuvilisele lugejaskonnale.Atlase 2. trükis on läbinud põhjaliku uuenduskuuri esiajaloo osa, et kaardid kajastaksid arheoloogia viimaste aastate uurimistulemusi. Teiste ajastute kaarte on visuaalselt uuendatud, parandatud vigu ning atlase lõpuossa on lisatud ka mõned uued kaardid.Atlast on toimetajad Mari Lõhmus, Arvis Kiristaja, Katrin Martsik, Anu Lepp (uusaja illustratsioonid) ja Ursula VentKaardid ja skeemid: Anne Kull, Krista Mölder, Aide Raidmets, Age Sild, Evelyn Uuemaa.Küljendanud ja kaane kujundanud Margus Luht.
Dorpat/Tartu

Dorpat/Tartu

Anti Selart; Mati Laur

Bohlau Verlag
2023
nidottu
Als Bischofssitz gegrundet, durch den Hansehandel mit Russland reich geworden, dank der Landesuniversitat als "Embach-Athen" geruhmt, sowjetisches Sperrgebiet: Dieses Buch fuhrt seine Leserinnen und Leser durch die spannende und wechselhafte Geschichte der in Estland gelegenen Europaischen Kulturhauptstadt 2024. Weit im Nordosten, nahe der russischen Grenze, scheint Dorpat/Tartu in Estland eine abgeschiedene Provinzstadt am Rande Europas zu sein. Dabei ist die Stadt am Embach/Emajogi seit ihrer Grundung auf viele Weisen europaisch vernetzt: Zunachst als Bischofssitz im mittelalterlichen Livland (heute: Estland und Lettland) in die Strukturen der romischen Kirche. Als Hansestadt kontrollierte sie mit Riga und Reval/Tallinn den Handel zwischen Russland und dem ubrigen Europa. Und seit der Neugrundung der Universitat 1802 waren ihre Absolventen weit uber die Grenzen des russlandischen Kaiserreichs gefragte Experten. Doch blieb Dorpat nicht allein Ausbildungsort der deutschbaltischen Eliten, sondern wurde zu einem Kristallisationspunkt der estnischen Nationalbewegung. Die wechselhafte Geschichte des "wohl besten Wohnorts in der Welt" (Mati Laur), von Aufbau, Zerstorung und Wiederaufbau, schildern die Autoren mit wissenschaftlicher Expertise und estnischem Humor.
Livland und die Rus« im 13. Jahrhundert
Im Laufe des 13. Jahrhunderts wurde Livland, das Gebiet des heutigen Estland und Lettland, hauptsachlich von Deutschen erobert und missioniert. Bei diesem Geschehen spielten neben heidnischen Kraften und lateinischen Christen auch die orthodoxen russischen Nachbarn eine grosse Rolle. In der wissenschaftlichen und popularen Literatur wurden die sich daraus ergebenden deutsch-russischen Beziehungen in besonderer Weise instrumentalisiert. Ein Beispiel dafur bietet die Mythologisierung der Schlacht auf dem Eise des Peipussees von 1242. Der Autor untersucht den russischen Aspekt der livlandischen Geschichte von 1180 bis 1330 und ruckt zugleich die vergleichbaren Ost-West-Situationen in Finnland, Preussen und Galizien ins Blickfeld. Sensationelles Ergebnis seiner Analyse ist, dass es in dieser Zeit weder den immer wieder beschworenen Ost-West-Antagonismus noch die oft behaupteten livlandischen Kreuzzugsaktivitaten gegen die Rus" gab, sondern dass stattdessen haufiges politisches Zusammenwirken, kulturelle Kontakte und Durchlassigkeit der konfessionellen Grenzen fur die Beziehungen charakteristisch waren.