Heljo Mänd

"Karu-aabits" on klassikaks muutunud aabits, mille abil on Eesti lapsed lugema õppinud juba üle viiekümne aasta. Lihtsate tekstide ja haaravate piltide tõttu kasutatakse seda nii lasteaedades kui ka kodudes. Lastevanematele ja lasteaiakasvatajatele mõeldes on Karu-aabitsasse lisatud ka metoodilised juhised lapse lugemisvalmiduse arendamiseks.Aja jooksul on eesti keele õpetamise metoodika muutunud ja seetõttu on muutunud ka Karu-aabitsa metoodiline osa. Vastavalt koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale käsitletakse häälikuid uut moodi - lühikese, pika ja ülipika hääliku asemel räägitakse ainult lühikesest ja pikast häälikust.Kogenud alushariduse teoreetikud Lilian Kivi ja Milvi Roosleht on metoodilisi juhendeid nii kaasajastanud, et sealt leiavad sobivaid soovitusi nii lasteaiaõpetajad kui ka lastevanemad.

Luulekogu on pühendatud Heljo Männi 100. sünniaastapäevale.

Alguses oli kõik hästi.Romaani peategelane Illi - autor Heljo Männi täditütar - oli sündinud ja kasvanud vabas Eestis ja omandanud laitmatu hariduse. Tal oli suur ja tõsine tulevikuunistus - õppida Tartu Ülikoolis juurat ja saada kriminaaluurijaks. Miks pidanuks midagi teisiti minema?16. juunil 1940 peeti Illi kodumajas tema leeripidu, mille katkestas raadio eriteadaanne - NSV Liidu ultimaatum Eestile. Illi lähedasi, kes olid punastega eelnevalt kokku puutunud, tabas õudne eelaimus.Järgmisel päeval okupeeriski Punaarmee Eesti ja algas poole sajandi pikkune "valede, varjamiste, vangistamiste ja tapmiste aeg", nagu kirjanik seda iseloomustab.Raamatu peategelane Illi osutub oma perega - isa on endine Julgeoleku Politsei ülem, ema Naiskodukaitse esinaine - suurele NSV Liidule kõvaks pähkliks, mis ei taha punase terrori tangide vahel puruneda.Kunagine poliitvang Illi anna boma eluõhtul kirjanikule ükshaaval üle nii iseendast kui ka oma saatusekaaslastest mosaiigitükid, et kirjanik nendest koos enese mälestuskildudega ajastu panoraampildi kokku paneks.Illi ja Heljo lood on dramaatilised, kuid enamasti ka humoorikad, mitmel puhul sarkastilised. Huvitavad, täis kümneid ja kümneid erinevaid inimsaatusi ning uskumatuid elukäike, mis lugeja ette laotuvad. Kaks suuresti erinevat naist - Heljo ja Illi - annavad lugejale võimaluse uskumatuks ajarännakuks.Romaan ilmub esmatrükis ja on armastatud kirjaniku Heljo Männi (1926-2020) luigelauluks. Kompromissitu sisu, ajalooline tõde ja mõjuv esitus muudab ta ajatuks.Maailma praeguste probleemide ja punase terrori taustal on PUNASE PORGU aktuaalsus kõigile põlvkondadele määratu.

Heljo Männi luulekogu "Üheks maa ja taevaga on lugemiseks mitte üksnes luulesõpradele, vaid kõigile, kes otsivad hingekosutust tänases murelikus maailmas. Neis luuletustes on ühevõrra nii tundeid kui ka elutarkust. Ja on sõnum: Usk, lootus ja armastus viivad meid läbi vaevavete uude kevadesse.Kes meist poleks lugenud Heljo Männi (11.veebruar 1926 - 6.detsember 2020) võrratuid luuletusi nii lastele kui ka suurtele. 320-leheküljeline kogu sisaldabki Heljo Männi luulet täiskasvanutele. Luulekogu koostaja on Heljo tütar Ebe-Ruuta Eelmäe, kes noppis selle raamatu jaoks välja luuletusi kolmekümnest erinevast raamatust või käsikirjast. "Põhiliselt olen siiski siia valinud veel avaldamata luuletusi, mida mu ema Heljo on kirjutanud oma elu viimase kümne aasta jooksul. Võiks öelda, et see luuleraamat toob nähtavale ühe hinge eluloo. Esmakordselt ilmuvad luuletused hõlmavad raamatu mahust kaks kolmandikku."Kõik me oleme linnud teel kevade poole. Heljo Männi luulet sedavõrd hästi kokkuvõtva luulereaga on pealkirjastanud oma järelsõna kirjandusdoktor Elo Lindsalu. "Linnud sümboliseerivad vabadust, aga ka lootust ja igatsust parema järele. Värsid "Kõik me oleme linnud teel / kevade poole" iseloomustavad tabavalt inimolemist - pidevat teelolekut, vabaduseiha, kõrgemale püüdu ja igavest kevadeootust; "kevad" võib olla mis tahes positiivselt laetud eesmärk, kirjutab Lindsalu. "Olgugi Heljo Mänd laialt tuntud eesti lastekirjanduse klassikuna, oli ta enda meeliszhanriks hoopis täiskasvanuteluule.Tasa-tasa,vaikselt-vaikseltasub teeleinglikaitse,lendab läbikadalipu,üle vaevamadaliku,üle kibestusetulva,üle heaja üle halva.Lendab kaitsmaLooja loodut,õnne habrastiseloomu.Heljo Mänd. Ristipuu laulud. Leiate luuletuse raamatust lk-lt 286.

"Väikesed võililled" on kimp armastatud lastekirjaniku Heljo Männi (1926-2020) lapsepõlvemälestusi, mis annavad lugejale pildi eluolust Eesti-aegses linna- ja maakodus ning tütarlastekoolis, kus isegi lastevahelises suhtlemises sai tihti määravaks seisusevahe. Võrust, Tallinnast ja Ida-Virumaalt Sompa külast korjatud mälestuskildudest õhkub suurt soojust lapsepõlve ja perekonna, eriti ema ja vanaema vastu.Raamat ilmus esimest korda aastal 1983, aasta hiljem sai Heljo Mänd selle eest Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia laste- ja noorsookirjanduse valdkonnas. Käesolevast trükist leiab ka 52 nõukogude ajal välja jäetud lugu ja hulga fotosid autori perekonnaalbumist.Loe katkendeid raamatust Rahva Raamatu blogist!

Heljo Mänd (s. 1926 Narvassa) on Tallinnan Nommella asuva kirjailija ja kääntäjä, jonka tuotanto käsittää huikeat noin 150 teosta. Ensimmäinen teos oli lastenrunokokoelma ”Oakene” (1957). Sen jälkeen ilmestyi runo- ja kertomuskokoelmia sekä romaaneja ja näytelmiä eri-ikäisille lapsille taaperoista teineihin. Pitkään kouluissa ja esikouluissa käytössä ollut aapinen ”Karu-aabits” (1971) sekä Mommi-karhusta kertovat tarinat ovat Mändin tutuinta tuotantoa. Myöhemmällä iällä Mänd ryhtyi kirjoittamaan myös aikuisille runoutta ja proosaa. Ensimmäinen aikuisten romaani ”Umbjärv” ilmestyi 1985.Runokertomus ”Taivaan uni” (”Taeva uni” 2010), tarina kuolleiden lasten elämästä taivaankaltaisessa olotilassa, on sekä lasten että aikuisten kirjallisuutta ja ilmentää siten osuvasti Mändin ihmiskuvaa.Heljo Mänd on saanut Viron kulttuurirahaston elämäntyöpalkinnon (2017) ja hänen runonsa ”Salasona” palkittiin Juhan Liivin runouspalkinnolla (2017). Kirjailijan työ jatkuu edelleen.