Indrek Grigor

Raamat kaasneb Kris Lemsalu näitusega "DONATELLA. Elukeeris" Tartu Kunstimuuseumis 16.03.-21.07.2024.Nii enda kui oma teoste silmatorkavate kostüümide poolest tuntud Kris Lemsalu kombineerib oma teostes portselani karusnaha, villa, tekstiili, silikooni, leidobjektid, helid ja teised materjalid isemeelse huumoriga sürrealistlikeks stseenideks, mis on niisama peadpööritavalt sümbolistlikud kui lustlikud.Kris Lemsalu (s 1985) elab ja töötab teljel New York ning Tallinn. Ta õppis Eesti Kunstiakadeemias, Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias ning Viini Kaunite Kunstide Akadeemias. Lemsalu oli Eesti paviljoni kunstnik 58. Veneetsia Kunstibiennaalil (2019) ning pälvis vahetult enne seda kodumaal tähelepanu Tamara Luugi poolt Tallinna Kunstihoones kureeritud duo näitusega "Kaunitar ja koletis" koos maalikunsti klassiku Tiit Pääsukesega. Lemsalu viimane suurem näitus Eestis oli koos Kyp Maloneiga Tallinnas Kai kunstikeskuses "Love Song Sing Along (Once Again With Feeling!)" 2020. aastal.

1983. aasta 3. märtsil avati Tartu Fotoklubi eestvedamisel Tartu Kunstimajas esimene näitus sarjas "Naine fotokunstis", millest sai hoobilt Tartu näituste ajaloo üks suurimaid menukeid. Sarja kuulusid kokku viis episoodi. Kõige populaarsem oli "Naine fotokunstis" 1989. aastal, kui seda külastas nelja nädala jooksul 24000 inimest. Lood Tartu Kunstimaja ukse taga loogelnud järjekorrast ongi käesoleva raamatu algne impulss. "Naine fotokunstis" näitust võib iseloomustada kui defitsiidi näitust. Erootika oli NSVli avalikkuses taunitud ja naisteemalise näituse korraldamine nõudis omajagu poliitilist manööverdamist. Reaktsioonina sellele oli taasiseseisvumise aegse poliitilise meelsuse oluliseks osaks suisa karnevalilik vastandumine NSVLile, sealjuures ka selle puritaanlikkusele. Meediavabaduse kasvuga - 1989 hakkas ilmuma ajakiri Maaja, ajalehe Edasi esikaanel ilmus akt jne. - kaotas "Naine fotokunstist" oma väärtuse defitsiidina ning näitus hääbus üheksakümnendate keskel.

Raamat kaasneb näitusega "Piiride poeetika. Eesti kunst 1918-2018" Moskvas Riiklikus Tretjakovi Galeriis (22.11.2018-27.01.2019). Eesti Kunstimuuseumi ja Riikliku Tretjakovi Galerii koostöös sündinud näitus paneb kahe muuseumi kogude põhjal kokku eesti kunsti mosaiigi läbi saja aasta. Näitus on osa Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva rahvusvahelisest kultuuriprogrammist.Näituse raskuspunkt langeb Teise maailmasõja järgsetele kümnenditele, mil Tretjakovi Galerii alustas eesti kunstikogu loomisega. Neile kesksetele teostele luuakse Eesti Kunstimuuseumi kogude abil regionaalne kunstiajalooline kontekst. Näitust on võimalik käsitleda kui kontsentreeritud sissevaadet eesti kunstiajalukku, mis toob nõukogude perioodi kõrval välja Eesti modernismi seisukohalt olulisi loovisikuid Teise maailmasõja eelsest ajast ja 21. sajandi algusest.Näitusel esindatud kunstnikud: Eduard Wiiralt, Peet Aren, Eerik Haamer, Arnold Akberg, Aleksander Krims, Felix Randel, Rein Tammik, Elmar Kits, Nikolai Kormashov, Ülo Sooster, Ando Keskküla, Jüri Okas, Lilli-Krõõt Repnau, Paul Sontag, Malle Leis, Anu Põder, Marge Monko, Denes Farkas, Anna Shkodenko, Krista Mölder, Ene-Liis Semper.