Indrek Hirv

Indrek Hirve uues luuleraamatus "Sünnikaal", mida kaunistavad Addo Vabbe visandid Andrus Rüütli kogust, on kümme tsüklit, milles igas on kuus luuletust - sõnadest, aasta hakatuseks, suveõhtuse taeva all, südasuvised mõtisklused, luuletused hilissuvisele mäele, sügisarmastusest, küünlavalgele, advendi eel, võõrsilt ja meenutused heledast rannast. See rohelise kujundusega kogumik lõpetab triloogia, mille eelmised osad olid punase tellise toonis "Päiskivi" (2022) ja hallikaaneline "Aokarikas" (2023). Nagu luuletajagi, oleme jõudnud eluga üsna ära harjuda. Eluvoo vastukaal ehk olematus tuletab meile aga ennast ikka meelde enam-vähem kõiges, mida tajume (tsüklist "Kuus luuletust sõnadest", lk. 9):Sõnal on kaaljuba enne kui ta saabvälja öeldud või kirja pandud -sünnikaalküsimusel on vastusjuba enne küsimistaga vastus on kõrgel -ja mõte on lind

Raamatus, mida kaunistavad Addo Vabbe visandid, on kuuskümmend üks luuletust, esimene neist pühendatud Riho Sibula mälestuseks, teised kuuekaupa tsüklitesse koondatud - kevadvalgusele, armastuse lainel, eelkevadel, võõralt rannalt, sügisele, kuuendale meelele, luulest, raskemeelsed, nukrutsemised Tartule ja Emajõele. Kuigi nii mõnigi neist suubub pimedusse või öösse, kumab neist kõigist läbi hommikuvalgus kas äratajana, eelaimdusena või ühendava meeleoluna. Aovalgust tuleb ikka oma meeles hoida ning sealt ammutada nagu meeldetuletuse karikast, sest luuletaja hoiatab (lk. 87, tsüklist "Kuus laulu Emajõele"):Ärkamist peab õppimaet mitte ärgata teise unnetuleb hoida silmad lahtikuni jalg on kindlalt maasmuidu võib juhtudaet ärkad teisel kaldalja ei saa sealt mitte kunagienam tagasi

Kaunis arvustuses, mis vormistus selle raamatu saatesõnaks, ütleb Marta Korp:"Indrek Hirve "taskuraamat" ei ole lihtsalt raamat, see on väikeste inimeste taskupiibel - see on raamat, mida võib üha ja üha uuesti lugeda, avastades uusi ja uusi tasandeid, tungides üha sügavamale ridade vahele, hakates järkjärgult tunnetama kunstniku maailma, selle lõhestatust, pelgu, kirge ning valu.Indrek Hirv ei ole see, kes ta on - või õigemini -ta on see, kes ta ei tundu olevat. Ta on korraga kaks - nii hulkurlaulik kui rändrüütel, nii kerjus kui isand - tema vaim eksleb nii ühel kui teisel pool ning sellest tekib pinge -Mu sees on haruldane mängutoos,kus valuv hing ja ülev teater koos.Hirv on nii lindprii laulik ja tuuletallaja kui ka õilis rüütel, need poolused moodustavadki luuletaja, poeedi, tema hinge. Luuletaja hing ei ole tervik, aga pole ka mosaiik, on vaid suurus, on süngus, on valgus."

Tegemist on Indrek Hirve selle talve luuletustega, mis pole veel raamatus ilmunud.Sõnad mida ma otsinja need mis otsivad mindei saa omavahel läbinii nagu õhtuvalgusmida ma lähenmere äärde otsimaei saa läbi valgusegamis tuleb ootamatult pilve altning äratab mus rõõmu ja vabaduseI. HirvAdo Vabbe visandid (1957-1958) Andrus Rüütli kogustEsikaanel Ado Vabbe vinjett aastast 1919

Kõik luuletused selles raamatus on kirjutatud möödunud talvel Samose saarel Egeuse meres. Kusagil mujal ei ole ükski neist veel ilmuda jõudnud. Raamat sündis ühe hooga, niiöelda ühe valuga ja kannab endas ajuti süngeid, ent siiski rahulikke mõtisklusi kesk meie kiirelt muutuvat maailma, meenutusi Tartust ja vaatlusi Vahemerelt. Illustratsioonid on märkmikust, mille Ülo Sooster kinkis oma sõbrale Heldur Viiresele ning Viires omakorda andis kasutada Indrek Hirvele.

Indrek Hirve väikeste luuleraamatute sarja lisandub käesolevaga jälle kümne tsükli jagu uusi luuletusi. "Tinapeeglist" leiab lugeja kuus luuletust ühel hommikul, langevatele lehtedele, sõnadest ja luulest, sügispimedusele, kaugelt, sõnade südamest ja uueks aastaks, kuus väikest luuletust kaugelt, kuus armastusluuletust ja lõpetuseks kuus luuletust surmaaimdusest. Päevad kaovad udusse, selgemini ilmuvad maastikud ja neil ilmuvad olevused, objektid ja poeet ise öösel ja hommikul. Nagu Hirve luules on tavaks saanud, tuleb päikesesära järele rännata kodusest hämarusest kaugemale, kuid seegi pole elukutselisele uitajale takistuseks.

Indrek Hirve uus luulekogu "Salamälu" on kirjutatud Samose saarel Egeuse meres. See koosneb kuuikutest, mida luuletaja on aasta algusest peale kolmenädalaste vahedega ilmutanud ERR-i portaali kirjanduse leheküljel. Mujal neid ilmunud ei ole. Luuletused on kas filosoofilise ja psühholoogilise taustaga vaated kohalikule loodusele või siis kaua varjul olnud mälestused Tartust ja luuletaja lapsepõlvest. Sellel eneseanalüüsil ei puudu ka teraapiline külg.Ado Vabbe visandid (1957-1958) Andrus Rüütli kogust.Esikaanel Ado Vabbe vinjett aastast 1919.