Jaan Kaplinski

Jaan Kaplinski ja Kadri Kõusaar pidasid kirjavahetust 2007-2021. See on midagi enamat kui lihtsalt kultuurilooliselt põnev materjal. Jaan ja Kadri olid lähedased sõbrad, keda sidusid hingesugulus ja ühised huvid, hoolimata 40-aastasest vanusevahest ning täiesti erinevast taustast.Tsivilisatsiooni naasmine... oli kummastav kogemus. Olles olnud nädalaid ilma elektri ja internetita ja hinganud maailma kõige puhtamat õhku tundras ja mägedes, tunned end 5000 elanikuga Kodiaki linnas nagu kala kuival. Tasakaal kadus sõna otseses mõttes. Vahepeal olin näinud õudusunenägusid Euroopast, - justkui tuleks mingi suur maailmalõpp või plahvatus, ja kuna need ilmusid segamini lapsepõlvemälestustega, mõjus see kõik õõvastavalt realistlikult. Ma kartsin sisse logida.Kadri Jaanile, novembris 2009Viimasel ajal olen hakanud arvama, et ainus, mis veel võiks meie planeedi ja meid päästa, on katastroof, tõsine ökokatastroof, mis teeb kõigile selgeks, et niiviisi enam edasi ei saa. Poliitikas võime teha kompromisse. Loodusega kompromisse teha ei saa. Nii lihtne see tõekene ongi.Jaan Kadrile, detsembris 2009

Raamat "Kultuurist väläh om hää olla. Võromaiseid lugusid ja luuletusi" koondab ühtede kaante vahele Jaan Kaplinski (1941-2021) võru keele ja vaimsusega laetud tekstid. Võrumaa juured ja võru keel olid Kaplinskile äärmiselt tähtsad, ta muretses nende pärast elu lõpuni. Kogumik püüabki väärtustada kirjaniku Võrumaaga seotud nägemisi ja tähelepanekuid ning avada neid tema eri vaatenurkadest.Elu viimases veerandis väljendas Kaplinski otsesõnu tahet kirjutada eesti kirjakeelega võrreldes rohkem võru keeles. Selle peamiseks ajendiks oli kaitsta ohustatud mõtsakiilt ehk midagi eesti kultuurist väljaspool olevat, nagu ta oma omamoodi reisiraamatus "Mõtsa ja tagasi" arutleb.Millisest kultuurist või kas üldse kultuurist väläh olõmisõst see kogumik kõneleb, selgub igale lugejale sedamööda, milline on tema suhe kõige võromaisega.Võru Instituudi välja antud Jaan Kaplinski kogumiku "Kultuurist väläh om hää olla. Võromaiseid lugusid ja luuletusi" koostas ja toimetas kirjandusteadlane Onne Kepp, järelsõnad kirjutasid Valdur Mikita ja Tiia Allas, fotod tegi peamiselt Martin Mark, kujundas Priit Lööper.

See kirjavahetus sai alguse raamatu "Vaimu paik" kirjutatud intervjuust-eessõnast. Kui see tehtud sai, pani Jaan Kaplinski ette, et võiks ju veelgi kirjutada ning neist kirjadest ehk kunagi ka omaette raamatu teha. Nii kestiski see jutuajamine kirja teel peaaegu kuni Jaan Kaplinski lahkumiseni - 2020. aasta detsembrist järgmise aasta juulini. Jaan Kaplinski ja Tõnu Onnepalu kirjavahetus on nauditav lugemine. Kaplinski ütleb ühes oma kirjas, et kirjanduses meeldibki talle kõige enam see, mida võib nimetada intelligentseks lobisemiseks: "Võibolla selline intelligentne lobisemine on ka midagi, mis meil aitab elumere laenetel uppumata ulpida ja ehk neil laenetel kõndidagi, nagu mõned seda olevat teinud." See "lobisemine" on antud tandemi puhul muidugi väga tuumakas - on parasjagu vaimset tulevärki, kus püssirohtu kokku ei hoita ja kus vajadusel teineteisele ka säravalt oponeeritakse. See on avatus ja lähedus kõrgeimas astmes, teemadeks surm, elu ja kõik sinna juurde kuuluv. Selliseid kirju saabki vahetada ilmselt vaid korra elus. Väga isiklikud küsimused põimuvad neis läkitustes ümbritseva maailma suurte teemadega. Palju on juttu loodusest, aga ka religioonist, kirjandusest, keelest, ajaloost... Jaan Kaplinski pääle mõeldes: kui keha järjest hapramaks muutub ja juba läbi kumama hakkab, lööb vaim seda kirkamalt särama. Tõnu Onnepalu on talle väga hea vaimupartner, teineteisele ollakse kaks võrdset hingehoidjat. Üha rahutumas maailmas pakub raamatu rahulik, vaatlev iseloom suurt rõõmu ja hingekosutust.

Selle raamatu kohta võib kindlalt öelda, et tegu on XXI sajandi eesti kirjanduse tähtteosega. Romaani sündmustik toimub 1960ndate keskpaiku ja sel on tugev autobiograafiline alus. Filoloogiaüliõpilasest nimetu peategelase tunded ja keskkond on paiguti väga sarnased Kaplinski enese eluloolistest kirjutistest tuntuga, kuid sündmustik on suurel määral fiktsioon. Kaplinski enda kõrval on teine äratuntav tegelane Opetaja, kelle prototüübiks on Uku Masing.Märt VäljatagaEesti Ekspressi kultuurilisa Areen, 10.05.2007"Sellessamas jões" püstitub mälestusmärk autori noorusele - kadunud inimestele, kadunud aegadele, kadunud maastikele. Ja ehk eelkõige just kadunud tunnetele, kadunud jõele.Nii õnnestubki Jaan Kaplinskil luua teos, mis ühtaegu peitub intiimsesse kui ulatub universaalsesse.Jan KausSirp, 04.05.2007

Lugejana olen lapsest saadik pidanud eriti lugu populaarteadusest. Oma lastelegi olen vist rohkem rääkinud loodusest ja teadusest kui ilukirjandusest. Ise aga olen kirjutanud seni luuletusi ja jutte. Populaarteaduseni jõuan alles nüüd, vanas põlves.Võib küsida, miks kirjutan just taevast ja tähtedest. Võiks vastata, et millest siis veel. Taevas on ju meie kodu, me oleme taevaelanikud. Mis saab eriti selgeks, kui satume vaatama fotot Kuu horisondi kohale kerkivast sinisest Maast. Kuigi tähed, ka meie oma Päike, on meist kaugel, koosneb meie planeet ja koosneme meie ise muistsete tähtede põrmust, aatomitest, mis on tekkinud tähtedes, mida enam olemas ei ole. Oleme osalised suures kosmilises protsessis, aine ja energia ringkäigus, ringtantsus. Osalised, kes seda ka vaatlevad ja mõista püüavad."Om asja ilman imelise," kirjutas luuletaja Gustav Suits. Neist imelistest ilma-asjadest olen nüüd püüdnud kirjutada.Jaan Kaplinski saatesõna raamatu esimesele trükile, mis ilmus aastal 2009

Jaan Kaplinski (1941--2021) on virolaisen lyriikan ja maailmanlyriikan suuri nimi. Runojen lisäksi hän kirjoitti romaaneja, esseitä ja keskustelukirjoja. Kaplinski oli julkisuudessa elävä intellektuelli, joka ei sietänyt julkista huomiota. Nuoresta asti hän olisi voinut vaikuttaa profeettana tai totuudenjulistajana, mutta hän karttoi mahdollisia seuraajia. Kiinnostus luonnonkansojen kulttuureihin, koko maapallon historiaan, uskontoihin ja ihmiselämän filosofisiin peruskysymyksiin on Kaplinskin runotuotannon peruspilareita. Ihmisen ja luonnon tasapaino on hänen ajattelunsa ja runojensa keskeisiä teemoja.Ilta tuo takaisin kaiken kokoaa Kaplinskin runoja kuudelta vuosikymmeneltä. Anja Salokanteleen suomennoksien lisäksi teos sisältää Pauli Tapion suomentaman valikoiman Kaplinskin venäjäksi kirjoittamia runoja.

Jaan Kaplinski valis välja oma kõige tähendusrikkamad luuletused.Jüri Arrak joonistas neid lugedes pildid.22. jaanuaril 2021 tähistame Jaan Kaplinski 80. sünnipäeva. Kirjastus Hea Lugu andis selleks puhuks välja anda valimiku Jaani luuletustega, millele täienduseks on Jüri Arrak tushiga joonistanud 20 uut illustratsiooni. Kaplinski ajatu luule ja Jüri Arraku müstilised illustratsioonid teevad sellest värske ja väärtusliku kogu.

Estonia’s Jaan Kaplinski (1941-2021) was one of Europe’s major poets, and one of his country’s best-known writers and cultural figures. He was a member of the new post-Revolution Estonian parliament in 1992-95 and his essays on cultural transition and the challenges of globalisation are published across the Baltic region. This selection includes work previously unpublished in English as well as poems drawn from all four of his previous UK collections: The Same Sea in Us All, The Wandering Border, Through the Forest and Evening Brings Everything Back.

The first English translation of amajor European literary figure and Nobel Prize nominee's most significant work of prose to date, this tense, cerebral, fascinating novel is the perfect introduction to KaplinskiA semi-autobiographical Bildungsroman, set in the early 1960s, this novelnarrates the efforts of Kaplinski's youthful alter ego to lose his innocence and attain sexual and mystical knowledge. The 20-year-old protagonist finds an unofficial teacher in a retired theologian and poet, who is out of favor with the communist authorities. After a summer spent in intellectual and erotic soul-searching, the sexual and political intrigues finally overlap, leading to a quasi-solution. As KGB and university apparatchiks take a close interest in the relation of the two poets, the student outgrows his mentor, who despite accusing the human race of puerility, turns out to be a big and jealous child himself. This novel is seen by many as one of the crowning achievements of a long (and still-flourishing) career in Estonia, but this is the first time this unique work will be widely available in English."