Juhan Habicht

Habichti uus romaan on järg ja tükati ka eellugu 2023. aastal ilmunud ulmeromaanile "Kui tuugenid vaikisid". Seal tutvus teismeline noormees eluga katastroofijärgses Eestis. Nüüdki on keskne küsimus selles, kas Eestis oluliselt vähenenud, kuid kirev elanikkond suudab asuda tsivilisatsiooni vähehaaval üles ehitama või tuleb hakkama saada uute ja raskemate katsumustega. Olgu öeldud, et tegemist ei ole meile tuttava, vaid mõneti paralleelse Eestiga. Kokkupuutepunkte küll on, aga mitte kuigi palju.

Maailmas on nurjunud rohepöörde tagajärjel praegusest umbes neli korda vähem inimesi ja nende arv pigem kahaneb, veetase on meetrite kaupa tõusnud ning infrastruktuurid, millega tänapäeval ollakse nii harjunud, enam ei tööta. Aga vanaisa ütleb, et kui diislit jätkub ja gatlingid korras, siis pole elul häda midagi. Eks selles peab muidugi ise veenduma.Peategelane on oma senise elu metsavahelises eraldatud külas veetnud teismeline poiss, kes hakkab vähehaaval laiemat maailma avastama. Ta puutub kokku sõbralikumate ja vaenulikumate inimestega, kasvamise juurde kuulub esimene tapmine ja esimene armastus. Mõnede meelest on ta pärinud mingid üleloomulikud võimed, kuid millised just ja kuidas neid arendada, ei tea ta veel ise ka.Kauaoodatud postapokalüptiline ulmeromaan tuntud eesti ulmekirjanikult ja tõlkijalt.