Kirjojen hintavertailu. Mukana 12 390 323 kirjaa ja 12 kauppaa.

Kirjailija

Kati Lindström

Kirjat ja teokset yhdessä paikassa: 2 kirjaa, julkaisuja vuosilta 2021-2024, suosituimpien joukossa Semiootika. Vertaile teosten hintoja ja tarkista saatavuus suomalaisista kirjakaupoista.

2 kirjaa

Kirjojen julkaisuhaarukka 2021-2024.

Semiootika

Semiootika

Andreas Ventsel; Vadim Verenitsh; Anti Randviir; Silvi Salupere; Rauno Thomas Moss; Kati Lindström; Kalevi Kull; Elin Sütiste; Riin Magnus; Ülle Pärli; Mihhail Lotman; Kaire Maimets; Timo Maran; Virve Sarapik; Peeter Torop

Tartu ülikooli kirjastus
2024
sidottu
"Semiootika" 3. trükk.Tähendustemaailm on keskkond, milles me möödapääsmatult iga päev elame ja osaleme. Semiootika ülesandeks pole mitte üksnes orienteeruda kõikvõimalikes tähendustasandites ja märgilisuse tüüpides, vaid ka tähendusloome praktikates, mis kultuuri ja kogu elu kujundavad. Käesolev raamat on esimesi eestikeelseid semiootika õpikuid, mis püüab pakkuda võimalikult terviklikku käsitlust.Raamatu sissejuhatavale peatükile, milles esitatakse lühidalt semiootika määratlus ja tähtsamad allikad, järgnevad neli osa. Esimene neist annab ülevaate semiootika ajaloost ja peamistest koolkondadest. Teine osa on pühendatud semiootika klassikutele: siinses valikus Charles S. Peirce, Ferdinand de Saussure, Jakob von Uexküll, Charles Morris, Roman Jakobson, Algirdas Greimas, Juri Lotman, Umberto Eco, Thomas Sebeok. Kolmas osa on ülevaade kolmest olulisest semiootika valdkonnast - kultuuri-, sotsio- ja biosemiootikast. Neljandas osas esitatakse sissejuhatused reasse semiootika harudesse ja rakendusaladesse.Oma nägemuse klassikutest ja semiootika kujunemisest vormis piltideks semiootikust kunstnik Rauno Thomas Moss. Opiku lõpus on toodud peamiste mõistete lühiseletused, samuti nimede ja terminite indeksid ning põhjalik bibliograafia. Kuigi raamat on eeskätt mõeldud abivahendiks semiootikatudengitele, on selle koostamisel ja kirjutamisel silmas peetud ka laiemat lugejaskonda.Raamatu väljaandmist toetas Sihtasutuse Archimedes eestikeelsete kõrgkooliõpikute väljaandmise programm
Built cultural heritage in Antarctica : remains and uses of the first Swedish South Polar expedition 1901-1903

Built cultural heritage in Antarctica : remains and uses of the first Swedish South Polar expedition 1901-1903

Jonathan Westin; Kati Lindström; Pablo Fontana; Valeria Contissa; Dag Avango; Gunnar Almevik

Riksantikvarieämbetet
2021
nidottu
In 1901, Otto Nordenskjöld led the frst Swedish South Polar expedition with a multidisciplinary team of researchers in geology, geography, biology and medicine. The original plan was to hibernate in Antarctica and stay for one year to survey the land, measure the climate, and collect samples, but their ship was wrecked and the expedition came to last more than two years. Today, the remains from this expedition are protected as cultural heritage according to the Antarctic Treaty and they have been maintained by Argentinian efforts. Among five protected cultural environments, the wooden research station on Snow Hill Island stands out. Sweden joined the Antarctic Treaty in 1984 but has not actively engaged in the management of cultural heritage there until the CHAQ2020 expedition in 2020. The fieldwork presented in this report was carried out in Antarctica with the purposes of documenting and assessing the condition of the remains and providing a knowledge base for policy and decisionmaking concerning Swedish cultural heritage in Antarctica.