Markus Wehner

Tyskland har länge ignorerat faran med att förlita sin tillgång till olja och gas på Ryssland, vars resurser de nu är beroende av. Resultatet är en svår ekonomisk kris. Men hur kommer det sig att Tyskland blev så starkt beroende av rysk gas? I Länken till Moskva (Die Moskau Connection, 2023) undersöker journalisterna Reinhard Bingener och Markus Wehner vilken roll Tysklands tidigare förbundskansler Gerhard Schröder spelade i denna utveckling och hur han och hans kontaktnät möjliggjorde ett av de största misstagen i tysk utrikespolitik sedan andra världskriget. Författarna kartlägger Schröders nätverk och hur dess politiska och affärsmässiga förbindelser lät Tyskland förlita sig på Putin, vars agenda stärktes, och möjliggjorde invaderingen av Ukraina i februari 2022. De spårar även orsakerna bakom Tysklands dröjande uppslutning med Väst, inte enbart sett till ekonomin utan även till attityder med djupare rötter. Tanken på en nation mellan Öst och Väst, med en egen historisk väg och möjlighet till förhandlingsspelrum med Washington, har levt kvar. Länken till Moskva seglade snabbt upp på Der Spiegels bestsellerlista när den utkom på tyska 2023.

Saksamaa eiras aastaid Putini rezhiimi ohumärke, ignoreeris oma Euroopa naabrite hoiatusi ning muutus üha sõltuvamaks Venemaalt pärit gaasist ja naftast. Tulemuseks on tõsine majanduskriis, mis pikas perspektiivis vähendab liitvabariigi jõukust. Kuidas see juhtuda sai? Milline roll oli Gerhard Schröderil, ulatusliku poliitika- ja ärivõrgustikuga kantsleril ja hilisemal gaasilobistil? Miks ei võtnud Angela Merkel ettenägelikumat kurssi? Millised äri- ja poliitikasidemed, aga ka majanduslikud ja strateegilised huvid panid Saksamaad usaldama Putinit, kuigi too oli juba enne Ukraina ründamist pidanud sõdu, likvideerinud opositsiooni ning piiranud vabadust ja inimõigusi? Ajalehe Frankfurter Allgemeine Zeitung korrespondendid Reinhard Bingener ja Markus Wehner paljastavad Moskva sidemed Saksa poliitikaga ja toovad päevavalgele, kuidas sai võimalikuks üks suurimaid valearvestusi Saksamaa välispoliitikas alates 1945. aastast.Raamatut soovitab Karin Sein, TÜ õigusteaduskonna tsiviilõiguse professor: "Lugu sellest, kuidas Venemaa on läbi aastakümnete kujundanud Saksamaa ühe suurima erakonna, hetkel valitsuskoalitsiooni kuuluva Sotsiaaldemokraatliku Partei poliitikat Venemaa suunal, mõjub kohati põnevusloona. Saame teada, miks ja kuidas otsustati ehitada gaasijuhtmed Nord Stream I ja Nord Stream II, muutes Saksamaa seeläbi sõltuvaks Vene gaasist; miks usuti Saksamaal isegi pärast Krimmi annekteerimist, et tihedate kaubandussuhete edendamine Venemaaga vähendab või lausa välistab agressiooniriski; kuidas suunati Saksamaa sotsiaaldemokraatide idapoliitikat finantstoetuste, uurimisinstituutide rahastamise ja Venemaa ülikoolide audoktoritiitlite omistamisega Venemaale sobivas suunas. Analüüs on seda olulisem, et paljudel poliitikutel, kelle tegevust raamatus valgustatakse, on tänini arvestatav sõnaõigus Saksamaa välispoliitika kujundamisel. See on tungivalt soovituslik teos igale Eesti lugejale, kes tunneb huvi Saksamaa ja kogu Euroopa välispoliitika taustahoovuste ning Venemaa mõjutustegevuse meetodite ja ulatuse vastu."