Peeter Torop

"Semiootika" 3. trükk.Tähendustemaailm on keskkond, milles me möödapääsmatult iga päev elame ja osaleme. Semiootika ülesandeks pole mitte üksnes orienteeruda kõikvõimalikes tähendustasandites ja märgilisuse tüüpides, vaid ka tähendusloome praktikates, mis kultuuri ja kogu elu kujundavad. Käesolev raamat on esimesi eestikeelseid semiootika õpikuid, mis püüab pakkuda võimalikult terviklikku käsitlust.Raamatu sissejuhatavale peatükile, milles esitatakse lühidalt semiootika määratlus ja tähtsamad allikad, järgnevad neli osa. Esimene neist annab ülevaate semiootika ajaloost ja peamistest koolkondadest. Teine osa on pühendatud semiootika klassikutele: siinses valikus Charles S. Peirce, Ferdinand de Saussure, Jakob von Uexküll, Charles Morris, Roman Jakobson, Algirdas Greimas, Juri Lotman, Umberto Eco, Thomas Sebeok. Kolmas osa on ülevaade kolmest olulisest semiootika valdkonnast - kultuuri-, sotsio- ja biosemiootikast. Neljandas osas esitatakse sissejuhatused reasse semiootika harudesse ja rakendusaladesse.Oma nägemuse klassikutest ja semiootika kujunemisest vormis piltideks semiootikust kunstnik Rauno Thomas Moss. Opiku lõpus on toodud peamiste mõistete lühiseletused, samuti nimede ja terminite indeksid ning põhjalik bibliograafia. Kuigi raamat on eeskätt mõeldud abivahendiks semiootikatudengitele, on selle koostamisel ja kirjutamisel silmas peetud ka laiemat lugejaskonda.Raamatu väljaandmist toetas Sihtasutuse Archimedes eestikeelsete kõrgkooliõpikute väljaandmise programm

Kultuur on eneseväljenduse ja identiteedi vajadusel põhinev looming, mis eeldab pidevat suhtlemist nii teiste kui ka endaga. Kultuuri sidususe tagab vahendamine, mille üheks väljenduseks on tõlkimine - teiste kultuuride vahendamine. Kuid veelgi olulisem on kultuuri sidususe jaoks tegus kultuurimälu. Kultuuri elurikkuse tagab loomingulise eneseväljenduse ja selle kultuurilise tagasiside mitmekesisus. Kirjandusteose vahendamine filmi-, teatri-, balleti- või illustratsioonide keeles on üks viis enese teadvustamiseks rahvuskultuurina."Totaaltõlke" kontseptsiooni aluseks on arusaam kultuurist kui keerukast tõlkemehhanismist ja see lähtub eeldusest, et erinevad vahendusviisid on tõlgendatavad, liigitatavad ja võrreldavad tõlkeprotsessi universaalse teoreetilise mudeli abil. Selline kirjeldus aitaks kultuuri toimimist paremini mõista.Tartu Ülikooli kultuurisemiootika professori Peeter Toropi raamat ilmus algselt vene keeles; sellest on avaldatud tõlked poola, itaalia ja ukraina keelde.