Tiit Hennoste

"Eesti grammatika" on koguteos, mis kirjeldab enam kui tuhandel leheküljel eesti keele ehitust alates häälikutest kuni lausete ja dialoogideni. Raamatu viis osa annavad ülevaate eesti keele foneetikast ja fonoloogiast, sõnamuutmisest ja sõnamoodustusest, kirjalikust süntaksist ning esmakordselt ka suulise keele süntaksist ja dialoogi põhiehitusest. Sissejuhatus tutvustab keele tasandeid ja keelekirjelduse põhimõisteid.Grammatika koondab ennekõike selle sajandi eesti keele uurimise tulemusi, pakkudes kasutajale ühtede kaante vahel olulist teavet nüüdiseesti ühiskeele kõigi peamiste aspektide kohta. Käsitlus toetub tänapäevase keelekasutuse andmetele ning toob esile ka keelekasutuse varieerumise ja muutumise tendentsid. Raamatu lõpus on põhjalik eesti keele alaste uurimuste valikbibliograafia. "Eesti grammatika" on vajalik infoallikas kõigile, kelle töö, õpingud või huvid seostuvad eesti keelega.

See raamat kõneleb legendaarsest kirjandusajakirjast "Looming", mis on järjepidevalt ilmunud juba sada aastat. Siit saab pildi ajakirjas ilmunud kirjandusest ja ajakirja tegemisest läbi kümne ilmumiskümnendi. Selle kõrval on igas peatükis killuke eesti kirjanduse lugu ning kiirvaated kümnendite maailmakirjandusse ja maailma. Kolmes lisas leiduvad katked eri aegade peatoimetajate "Loomingu"-aja mälestustest või lugudest nende kohta, ajakirja toimetuse töötajate ning aastapreemiate saajate nimekirjad.

Peeter Oleskist (1953-2021) räägivad selles raamatus nii lähedased kui ka koolikaaslased, õpilased, seltsivennad, kolleegid ja sõbrad, ei puudu ka president Lennart Meri ja Peeter ise. Nende lugudes elab Peeter kui filoloog ja füüsikahuviline, direktor ja minister, vahemees ja abimees, sõber ja torkija.

See ei ole eesti ajakirjanduse ajalugu, mida tervikliku teosena siiani olemas ei olegi. See ei ole ka ühesuguste piltide rida nagu lood kirjandus- või kunstiteostest. Siin raamatus leidub lugusid lehtedest, ajakirjadest, tele- ja raadiosaadetest. Nende seas on algatajad, nagu Perno Postimees ja Eesti Ekspress, institutsioonideks muutunud metuusalad, nagu Postimees ja "Aktuaalne kaamera". Või märgilised üksikhetked, nagu "Täna 25 aastat tagasi" ja "Horoskoop". Samuti on lood ajakirjandusinimestest, tihti koos väljaandega, mis neile kuulsuse tõi või mille nemad kuulsaks tegid. Siin on kõigile teada tegelased, nagu J. V. Jannsen, Jaan Tõnisson või Valdo Pant. Aga ka sellised, kellest laiem üldsus palju ei tea, nagu Harald Wellner või Voldemar Koch-Kures. Leidub lugusid erinevatest ajakirjanduslikest nähtustest: uudis ja surmakuulutus, tsensuur ja honorarid, toimetuseruumid ja ajakirjanike harimine jne. Juttu tuleb ka eesti ajakirjanduse märgiliste sõnade ja fraaside tekkimisest, nagu hapukurgihooaeg või Rakvere raibe. Ja lõpuks tulevad kõneks ka mõned ajakirjandusloo murdehetked, nagu maailmasõjad või uue aja murrangud 1990. aastatel.