Tõnno Jonuks

Kuigi arheoloogiat õpetatakse Eestis alates 1920. aastast, saab siiani ilmunud omakeelseid arheoloogiaõpikuid sõrmedel üles lugeda. Nüüd lisandus neile paljude eriala asjatundjate koostöös "Materjalid arheoloogias". Õpiku ülesehitus ei lähtu arheoloogias tavapärasest perioodipõhisest jaotusest, vaid hoopis eri materjalidest - kivist, keraamikast, klaasist, metallidest, puidust, tekstiilist, nahast, luudest ja taimejäänustest. Raamatu sissejuhatavas peatükis antakse üldine taust arheoloogilise ainese uurimisele. Järgnevates peatükkides kirjeldatakse materjalide omadusi ja eripärasid ning uuritakse, kuidas neid ja nendest tehtud esemeid uurida. Loodetavasti jõuab raamat paljude minevikust huvitatud lugejateni ja äratab tähelepanu materjalide uurimise põneva maailma vastu.Autorid: Kristiina Johanson, Riina Rammo, Arvi Haak, Tõnno Jonuks, Mauri Kiudsoo, Heidi Luik, Lembi Lõugas, Priit Lätti, Martin Malve, Eve Rannamäe, Monika Reppo, Ragnar Saage, Krista Sarv, Ülle Tamla, Andres Tvauri, Linda Vilumets

Traditsiooniliselt on Eestis püütud kõik kristluse-eelsed ja näiliselt mittekristlikud usunähtused seostada ühtse muinasusundiga, ammutades teadmisi rahvapärimusest, mis on kirja pandud lähiminevikus. Tõnno Jonuksi põhjapanev, teadustöö taustaga käsitlus on koostatud hoopis teistsugustel alustel, tuginedes põhiliselt arheoloogilistele leidudele ja uurimistöödele.Aastatuhandete jooksul vormivad inimeste uskumusi ühiskonna ja elulaadi muutused. Seda arvesse võttes ning arheoloogide avastusi vaadeldes püstitab autor teesi: Eesti aladel esinesid muinasaja jooksul - 9600 eKr kuni 1220 pKr - sedavõrd erinevad usundivormid, et võib rääkida suisa erinevatest religioonidest.Rikkalikult illustreeritud teos viib mõtterännule muistsete inimeste asualadele tänapäeva Eesti territooriumil, tutvustades põnevaid hüpoteese meie esiisade tõenäolistest usundivormidest, nende põhietappidest ja variatsioonidest.